Stolin
Stolinis on toiduainetetööstus (piimatööstus ja leivatehas). Haridusasutustest on linnas kaks keskkooli ja gümnaasium. Lisaks on seal laste kunstikool ja spordikool. Stolinis asub põllumajanduskolledž.
Stolinis on kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Linnas asub koduloomuuseum.
Stolinis kasvab endise Radziwillide lossi pargis Kaukaasia nulu tukk, mis on koos ülejäänud pargiga looduskaitse all. Vaatamisväärsusteks on veel vanalinn koos juudi linnaosaga, viinaköök, aastal 1792 ehitatud sünagoog ja õigeusu kirik (1938).
Linn on Euroopa toonekurelinnade liidu liige (teised liikmed on Busk Ukrainast, Storkow Saksamaalt, Staicele Lätist, Demene vald Lätist, Komarovce Slovakkiast, Luka nad Jihlavou Tšehhist ja Ramygala Leedust).
Stolinit mainitakse esimest korda aastal 1555. XVI sajandil sai Stolinist alev, see kuulus Bresti vojevoodkonda ja Pinski maakonda. Asula omanike seas oli Salamjaretskid, Wiśniowieckid, Pacid, Sołtanid ja Skirmuntid. Alevi juures asus ka puidust kants.
Aastal 1655 rüüstasid Stolinit kasakad, pärast põletasid nad asula maha. Sellest ajast peale seisis sealne kants tühjalt. Aastal 1791 sai Stolinist Bresti vojevoodkonna Pinskitaguse maakonna keskus.
Aastal 1793 läks asula teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Aastal 1816 avati alevis kool, kus esimene Valgevene aladel hakati õpetama agronoomiat. Stolin hakkas kuuluma Minski kubermangu.
Aastast 1921 oli Stolin Poola koosseisus, ühtlasi sai asula linnaõigused. 1939. aastal liideti linn Valgevene NSV-ga.
Kaart - Stolin
Kaart
Maa (piirkond) - Valgevene
Valgevene lipp |
Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
BYN | Valgevene rubla (Belarusian ruble) | Br | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
BE | Valgevene keel (Belarusian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |